Projekti algataja ja haldaja on Leedu Kultuurikeskuste Ühendus, partnerid on Läti Kultuurikeskuste Ühendus ja Eesti Rahvamajade Ühing.
Nõukogude režiim avaldas Balti riikide kultuurile märkimisväärset mõju, kehtestades ideoloogilisi norme ja piirates kunstilist vabadust. Arvestades tänaseid geopoliitilisi väljakutseid, on projekti eesmärk tugevdada Leedu, Läti ja Eesti kultuurivaldkonna spetsialistide kriitilist mõtlemist ja pädevusi, soodustada teadmiste vahetust ning suurendada vastupanuvõimet välismõjudele, eeskätt julgeoleku valdkonnas. Projektitegevustesse kuuluvad veebi- ja kontaktkohtumised, kohtumised kunstnikega ning kultuurisektori mõju-uuring. Käimasolevates tegevustes osaleb üle 1000 inimese, et edendada ühiskonna vastupidavust ja innovatsiooni kultuurivaldkonnas. „See projekt tugevdab Balti riikide usku kultuuri tähtsusesse, edendab sisukat dialoogi, loob tingimused kogemuste vahetuseks ning annab võimaluse täiustada tööprotsesse,” ütleb Läti Kultuurikeskuste Ühenduse juhatuse esimees Dace Jurka. „Soovime olla osa Euroopa kultuurikeskuste võrgustikust, saada uut teadmisi Euroopa kultuuriprotsesside kohta ning tutvustada oma koostööpartneritele Eesti rahvamajade tegemisi,” lisab Eesti Kultuurikeskuste Ühenduse juhatuse esimees Ülle Välimäe.
Projekt, mis startis 2. juulil 2025 veebi teel peetud intensiivsete partnerikohtumistega, on andnud käegakatsutavaid tulemusi. Valmistati ette projekti uurimissuunised ning rahvamajade töötajate küsitlus, et selgitada välja nende arvamused kultuuri ja julgeoleku seoste kohta. Septembrist läbiviidava küsitluse tulemused annavad sisendi edasiste tegevuste kavandamiseks. „Kultuuritöötajad on väga mõjukad arvamuskujundajad. Kunstitöö, traditsioonide ja loovuse kaudu suudavad nad tugevdada inimeste identiteeditunnet, tõsta teadlikkust ja arendada vastupanuvõimet propagandale. Kultuurikeskused on kohad, kus kogukonnad kogevad ühtekuuluvust ja kus kujuneb kodanikuvastutus,” rõhutab Leedu Kultuurikeskuste Ühenduse president Romas Matulis.
Projekti raames on plaanis kolm kohtumist partnerriikides: sel aastal Lätis ning 2026. aastal Eestis ja Leedus. Iga kohtumise käigus suheldakse kohalike kultuurikeskuste esindajate, kunstnike ja projekti teemat arendavate ekspertidega ning külastatakse teemaga seotud paiku. Väliskülastustel osaleb 15 kultuuritöötajat partnermaadest.
Valmis Balti Kultuurikeskuste Ühenduste Võrgustiku (BNCCA) põhikirja eelnõu. Läti Kultuurikeskuste Ühenduse projektikoordinaator ja eelnõu koostaja Antra Krūmiņa sõnul „võiks ühenduste võrgustik olla platvorm, mis koondab ministeeriumide, vabaühenduste, Läti Rahvusliku Kultuurikeskuse ning teiste riikide spetsialistide seisukohti ja määratleb eesmärgid praktikute vaatenurgast lähtuvalt.” R. Matulis lisab: „Balti riike seovad ühine ajalugu, kultuurikogemus ja tänapäeva maailmas ette tulevad väljakutsed. Kultuurikeskused on ruumid, kus kogukonnad kokku saavad, kus kujuneb kodanikuks olemine ja sünnivad loovad ideed. Seetõttu on ühinemine ühisesse võrgustikku loomulik samm koostöö tugevdamiseks, kogemuste jagamiseks ja ühiste lahenduste otsimiseks, kuidas kultuur saab panustada ühiskonna vastupidavusse ja ühtsusse.” „Eelkõige on tähtis osalevate riikide rahvamajade koostöö, kultuurivahetus, erinevate projektidega tutvumine ning võimalusel ühised rahastusprojektid,” märgib Ü. Välimäe.
Võrgustumise põhimõtteid silmas pidades loodi BNCCA logo ning projekti „Kultuuri jõud” visuaalne identiteet. Visuaalsed lahendused lõi disainer Vilmantas Dambrauskas.
Projekt rõhutab eesmärki mitte üksnes hoida Balti riikidevahelisi sidemeid, vaid neid ka tugevdada – nii nagu seda tehti Balti ketiga, mis oli üks silmapaistvamaid rahvaste ühisaktsioone. „See polnud üksnes poliitiline akt, vaid ka kultuurifenomen – laulud, luule ja üldine vaimne ülendus said meie vabaduspüüdluste väljenduseks. See tõestas, et kultuur on võimas jõud, mis suudab rahvaid ühendada ja näidata nende kindlat tahet,” ütleb R. Matulis. Ü. Välimäe jagab sarnaseid kogemusi ja rõhutab, et viimase aja värskeim ühtsuse näide on Ukrainale osutatav rahvusvaheline toetus.
Projektitegevused kestavad 30. juunini 2026.
