
3.–6. märtsini 2026 võõrustasid Šiauliai (Leedu) ja Haapsalu (Eesti) linnad projekti "Kultuuri jõud" ("The Power of Culture") teist partnerite kohtumist-konverentsi. Sündmus tõi kokku Leedu, Läti ja Eesti kultuurikeskuste esindajad. Kohtumise käigus arutasid osalejad võimalusi kultuurikeskuste rolli tugevdamiseks, uurisid Balti riikide tihedama koostöö võimalusi ning mõtisklesid kultuuri tähtsuse üle ühiskonna säilenõtkuse (kerksuse) edendamisel tänapäeva geopoliitiliste ja infoga seotud väljakutsete kontekstis.
Projekti algatas ja seda juhib Leedu Kultuurikeskuste Liit, partneriteks on Läti Kultuurikeskuste Liit ja Eesti Rahvamajade Ühing. Projekt on saanud võrgustikutoetust Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammist, et luua Balti kultuurikeskuste võrgustiku projekt "Kultuuri jõud". "Kultuuri jõud" eesmärk on tugevdada koostööd Balti riikide kultuurikeskuste vahel, soodustada erialaste teadmiste vahetamist ja edendada ühist dialoogi kultuuripoliitika teemal Balti regioonis.
Kohtumine algas Šiauliai kultuurikeskuses, kus Leedu projektiosalejad jagasid oma kogemusi Leedu kultuurikeskuste vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning arutasid Balti Kultuurikeskuste Liitude Võrgustiku (BNCCA) tegevusprioriteete. Seejärel sõitis Leedu delegatsioon Eestisse, kus Haapsalu Kultuurikeskuses toimus kultuuri- ja ühiskondlikule julgeolekule pühendatud konverents "Kultuuri jõud". Konverents tõi igast partnerriigist kokku 15 kultuurivaldkonna esindajat.
Konverentsi avas sündmuse moderaator Hannes Hermaküla. Tervitussõnad laususid Haapsalu linnavalitsuse esindajad ja kolme Balti delegatsiooni liikmed. Leedu delegatsiooni nimel kõnelenud Leedu Kultuurikeskuste Liidu asepresident Virginija Naudžiūtė rõhutas kultuuri elulist rolli ühiskonna tugevdamisel: "Kultuur ei ole pelgalt sündmuste sari või meelelahutusvorm. See on ruum, kus kujundatakse individuaalset teadlikkust, väärtusi ja kogukonna tugevust. Täna, mil maailm seisab silmitsi kasvavate pingetega, muutub kultuuri roll eriti oluliseks – see loob usaldust, arendab kriitilist mõtlemist ning aitab inimestel tunda end vajaliku ja kuulduna."
Konverentsi intensiivse tööpäeva jooksul toimusid ettekanded ja arutelud teemal "Kultuur ja julgeolek". Sisejulgeoleku ekspert Gert Teder jagas oma mõtteid kogukondade rollist kriisiaegadel, samas kui Eesti Kaitseministeeriumi esindaja Siim Sukles rääkis elanikkonna valmisolekust ja kogukondade kaasamise olulisusest julgeolekuprotsesside tugevdamisel.
Delegatsioonide ettekannetele pühendatud sessioonil käsitlesid Leedu, Läti ja Eesti esindajad kultuurisektori ees seisvaid päevakajalisi küsimusi. Žagarė kultuurikeskuse direktor Aistė Tuminaitė-Orlauskė esines ettekandega "Kultuurikeskused kui säilenõtkuse ruumid: Leedu õppetunnid", milles ta arutles kultuurikeskuste rolli üle kogukonna vastupanuvõime tugevdamisel. Leedu kogemust tutvustades rõhutas ta, et kultuurikeskused on muutumas olulisteks sõlmpunktideks kogukondade kokkutoomisel: "Täna on kultuurikeskused enam kui lihtsalt sündmuste toimumiskohad – need on paigad, kus kogukonnad kohtuvad, peavad dialoogi ja loovad usaldust. Kultuuri kaudu õpivad inimesed tegema koostööd, kriitiliselt hindama teavet ja tundma vastutust oma kogukonna ees."
Konverentsi käigus toimus ka arutelu pealkirjaga "Kultuuri jõud", kus uuriti, kuidas kultuurisektor saab aidata kaasa sotsiaalse sidususe, kodanikuaktiivsuse ja demokraatlike väärtuste tugevdamisele Balti riikides.
Osalejad jagasid häid tavasid, arutasid BNCCA strateegilisi suundi ja visandasid projekti järgmised sammud. Samuti toimusid loovtoad, mis keskendusid Balti kultuurikeskuste võrgustiku tulevikuplaanidele ja edasise koostöö väljavaadetele.
Kolmepäevane programm oli tihe ja rikastav. Töösektsioonide kõrval oli osalejatel võimalus tutvuda Haapsalu rikkaliku kultuurieluga. Külalised nautisid Eesti rahvatantsuansambli esinemist, külastasid Haapsalu Linnagaleriid, Epp Maria Kokamägi galeriid ja ajaloolist Haapsalu piiskopilinnust. Konverentsil osalejatel oli võimalus tutvuda ka Egge Kulbok-Lattiku näitusega, mis tutvustab Eesti rahvamajade ajalugu ning nende rolli kohaliku kultuuri- ja sotsiaalelu kujundamisel.
Projekti "Kultuuri jõud" järgmine partnerite kohtumine on kavandatud 23.–25. aprillile 2026 Palangas (Leedus). Kohtumisel jätkatakse arutelusid kultuuri ja poliitika vastastikmõju, koostöövõimaluste ning kultuurikeskuste rolli üle ühiskonna säilenõtkuse tugevdamisel.
Projekti tegevused kestavad kuni 30. juunini 2026.
Lisateave: Virginija Naudžiūtė, Leedu Kultuurikeskuste Liidu asepresident, mobiil: +370 695 40 994, e-post: [email protected].
registrikood 80252804
a/a number EE131010220073813010
postiaadress J. Vilmsi 55, 10115 TALLINN
e-post: [email protected]
