PROJEKTI „KULTUURI JÕUD“ LÕPPKOHTUMINE PALANGAS: KULTUURIKESKUSED ARUTASID TEADLIKKUSE, KODANIKUAKTIIVSUSE JA ÜHISKONNA VASTUPIDAVUSE ÜLE
Ajavahemikus 23.–25. aprill 2026 toimus rannikulinnas Palangas projekti „Kultuuri jõud“ (The Power of Culture) partnerite lõppkohtumine ja konverents. Üritus tõi kokku Leedu, Läti ja Eesti kultuurikeskuste esindajad. Kohtumine tähistas olulist verstaposti Balti riikide kultuurikoostöös, pakkudes võimalust analüüsida projekti saavutusi ning rõhutada kultuuri elutähtsat rolli tänapäeva ühiskonnas. Kohtumine leidis aset Palanga Püha Jüri festivali „Jüri, võta võtmed!“ ajal, mis kutsus kohalikku kogukonda ja külalisi osa saama Leedu traditsioonidest, kevadise uuenemise sümbolismist ning elavast kultuurist.
Ühispilt Eesti, Läti ja Leedu delegatsioonidega. Foto autor: Deimantė Bačiulė
Projekti algatas ja seda haldab Leedu Kultuurikeskuste Liit, partneriteks on Läti Kultuurikeskuste Liit ja Eesti Rahvamajade Ühing. Projekti rahastab Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm, mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ning Balti riikide kultuuriministeeriumide ühisalgatus. Lõppkohtumise korraldamist toetas Palanga kultuurikeskus ning seda kaasrahastas Palanga linnavalitsus.
Kohtumise peamine ja kõige tihedam päev oli 24. aprill 2026, mil Palanga kultuurikeskuses toimus konverents „Kultuuri psühholoogiline mõju teadlikkusele ja kodanikuaktiivsusele“. Üritusel osalesid nii projektipartnerite delegatsioonid kui ka laiem Leedu kultuurikeskuste kogukond.
Päev algas projektis osalejate loovtöötoaga – reflektsioonisessiooniga, mis oli pühendatud projekti mõju hindamisele, tulemuste ülevaatamisele ja Balti Kultuurikeskuste Võrgustiku edasiste arengusuundade visandamisele.
Konverentsi teises osas tervitas osalejaid Palanga linnavolikogu liige Nerijus Stasiulis. Oma kõnes rõhutas ta kultuuri tähtsust tänapäeva kontekstis, märkides: „Täna, rahutusest tulvil maailmas, jääb kultuur jõuks, mis suudab luua ja levitada kogukondades rahutunnet.“ Ta tõstis esile ka kodanikuaktiivsust, sõnades: „Mida aktiivsemalt me otsustusprotsessides osaleme, seda tugevamaks muutub meie mõju,“ ning lisas, et „kui kultuur ja poliitika teevad koostööd, võivad need saada tõeliseks muutuste instrumendiks“.
Tervituskõne pidas ka Leedu Kultuurikeskuste Assotsiatsiooni president ja Plungė kultuurikeskuse direktor Romas Matulis. Ta märkis: „Riigi tugevus peitub selle kultuuris ja kultuuri tugevus peitub inimestes,“ lisades, et „see projekt on oluline algus – võimalus Balti riikidel rääkida ühel häälel, ühtlustada oma seisukohti ja tugevdada ühist kultuurivälja“.
Eesti Rahvamajade Ühingu tegevjuht Lisette Taube rõhutas: „Kultuurikeskused toimivad omamoodi turvavõrgu ja emotsionaalse kompassina, aidates inimestel tunda end kogukonna osana, eriti ebakindlatel aegadel.“ Läti esindaja, Ķekava valla kultuurikeskuse direktor Ēriks Laime-Babris, tõstis esile regionaalse koostöö tähtsust: „Koostöö Balti tasandil on eriti oluline, sest vaid üheskoos tegutsedes saame tugevdada kultuurisektorit, kaasata rahastust ja tagada selle jätkusuutliku arengu.“
Konverentsi ettekannete sessioon käsitles mitmeid kultuurisektori jaoks aktuaalseid teemasid:
Deividas Jučas (Palanga kultuurikeskus): „Kultuuri jõud identiteedi ja ühiskondliku vastupidavuse tugevdamisel: Palanga Püha Jüri festivali näide“.
Anni Sikk (Eesti Rahvamajade Ühing): „Elav kultuur kui teadlikkuse ja aktiivse kodanikuühiskonna edendaja kogukondades“.
Liene Kubilius, Nadežda Čerpaka ja Kristīne Suļžanoka (Läti): „Kultuuri psühholoogiline mõju avalikkuse teadlikkusele ja kodanikuaktiivsusele“.
Rūta Gudmonaitė (Leedu): „Kultuurikeskused: valgus või soojus?“.
Aušra Paukštytė (Leedu välisministeerium): „Kultuuri levitamine kui kodanikuidentiteedi väljendus“.
Juratė Stankuvienė (Leedu Küttide Liit): „Kultuur: jõud kaitsta ja jõud hävitada – mida sina valid?“.
Konverentsil esitleti ka Leedu Kultuurikeskuste Assotsiatsiooni uuringut „Leedu, Läti ja Eesti kultuuri- ja kunstitöötajate hoiakud kultuuri mõju suhtes riiklikule julgeolekule“, mida tutvustas Varėna kultuurikeskuse direktor Jurga Keršienė.
Õhtul toimus Palanga kontserdimajas projekti lõppkontsert „Põlvest põlve – Balti kultuuri jõud“, mis oli kogu algatuse sümboolne kulminatsioon. Programmi keskmes oli põlvkondadevaheline dialoog, kus laval kohtusid eri vanuses esinejad, illustreerides traditsioonide elavat edasikandmist. Etenduses osales üle 200 esineja Palangast, Vilniusest, Klaipėdast, Kretingast ja Šilalė rajoonist. Kontserdi lõpetas koreograaf Eglė Baltriukienė tantsuseade laulule „Ärgake, Baltimaad!“ (muusika B. Reznikas).
Palanga kohtumine kinnistas projekti tulemused ja tähistas uue etapi algust – Balti Kultuurikeskuste Assotsiatsioonide Võrgustiku (BNCCA) jätkuvat arendamist. Osalejad leppisid kokku koostöö tugevdamises, et väärtustada kultuurisektori rolli ühiskonnas ja edendada ühist kultuuripoliitilist dialoogi Balti riikides.
Projekti tegevused jätkuvad kuni 30. juunini 2026.
Ühine loomelabor. Foto autor: Deimantė Bačiulė
Lisainfo:
Romas Matulis
Leedu Kultuurikeskuste Liit
+370 687 30 484
